Auk.

-

Selle nädala loovustundide peategelaseks on auk.

Me otsisime riietest auke, Haldjaperest auke, sõitsime auklikul teel ja isegi meisterdamispaber oli meil seekord auklik. Ka loovustundi alustav kellamäng oli auku peitu pugenud. Andis teda sealt ikka kätte saada!  Riietest me väga palju auke kahjuks ei leidnud. Ainult Joonas oli ette valmistanud ja tuli Haljaperre, suur tore auk sokis, ja teatas, et ka tema pidžaamal kodus on väike auk. Ja Danieli sokist leidsime tillukese augu, mille kaudu oli hea kõdi teha.

Mõnes tunnis sõitsime alustuseks emmede-isside süles linna saia-piima tooma, ikka mööda auklikku teed. Seejärel ronisime kõik koos hularõnga-august läbi. Moodustasime suure ringi ja pugesime järgemööda, kätest lahti laskmata hularõngast läbi. Igaüks sai nuputada, kas ta alustab peast või jalgadest või läheb üldse ringiga. See on ka hea kannatlikkuse, oma järjekorra ootamise ja kaaslase jälgimise harjutus.  Kõige lõpuks katsetasime pikka auku ehk tunnelit läbida. Loovustunni algus oli väga liikuv ja sportlik ning pakkus üldmotoorikale erinevat tegevust.

Järgmisena võtsime ette paberi, milles oli päris mitu auku. 3 suurt ja palju väikeseid. Üks kandiline auk ja hästi palju ümaraid auke. Ümara ja kandilise eristamiseks ning lihas- ja töömällu impulsi andmiseks on hea koos lapse tema nimetissõrmega mööda augu serva libistada, ise samal ajal rääkides, et see auk on ümar, see kandiline jne. Mõned väikesed augud olid veel kinnised, ainult jälg oli näha ehk et võtsime toidupulgad ja asusime neid läbi torkama. Seeläbi kordasime ka natuke eelmist tundi, kus konnad hüppasid läbi jääaugu (plastikust nõela otsas oli roheline lõng, mis läbi paberiaukude sisse-välja käis). See tähtis silma ja käe koostöö, mis tahab trenni.

Kui augud olid üle loetud ja kuju ning suuruse järgi sorteeritud, tuli üks eelmisest tunnist tuttav hernes, mis tahtis mööda paberit ja ümber aukude veereda. Tihti juhtus, et hernes kukkus siiski mõnes august sisse ja läks kaduma. Aga see sai kärmelt uuesti leitud ja mäng läks edasi. Ühes tunnis tekkis mõte, et see on nagu kuulimäng – lisa vaid numbrid aukude juurde ja saad hernega punkte teenida. Herne veeremise jälgimine ja selle liikumise suunamine on hea silmalihaste ja tähelepanu töö. Seejärel lasime õlipastellidel aukudega tuttavaks saada. Proovisime alustuseks üsna rasket harjutust – õlipastelliga mööda augu serva jälje tegemist ehk tahtlikult oma kätt midagi tegema suunata ja konkreetset suunda jälgida (selleks ka see eelharjutus näpuga enne joonistama asumist). Alguses tahavad ringid ümber augu tulla vastupäeva. Kui seda harjutust kasutada lugemise ja kirjutamise  eelharjutusena, saab suunata last ringe tegema päripäeva.
Proovisime teha tiire ümber väikeste ja suurte ja ümarate-kandiliste aukude. Siis hakkasid augud üksteisel külas käima – üks väike auk võttis õlipastelli appi ja sõitis teise paberi otsa suurele augule külla, ise kaugel „Tere-tere-tere!“ hõigates. See harjutus pakkus palju nalja ja on ka hea koordinatsiooni ja suuna ja tahtliku liikumise harjutus.

Kas sa teadsid, et aukudel on sõbrad? On, ja milliseid veel! Kui auke seest ära värvida ja vahepeal paberi alla piiluda – võib sealt leida nt palli või pusa või lõngakera, kes augule külla on tulnud. Aga kui sinna nt mõned kriipsud lisada, on külla tulnud hoopis päike, või putukas. Mõnikord tuleb augule külla ka valgusfoor, päikeseprillid, auto, traktor või tuulelohe! Mustmiljonsada sõpra saab ühel augul olla. Loovusele hea nuputamisülesanne!

Sellise suure sõpruskonna kogunemise peale tahtsid ka pintslid ja värvid aukudega tuttavaks saada. Proovisime samu harjutusi nagu õlipastelliga. Kasutasime kolme põhivärvi – nii et, kes oskas või kel juhtus, sai omale päris palju värve ise juurde segada.

Lõpuks tegime vigurit ja kasutasime laia läbipaistvat kileteipi, mis kõik suured augud kinni kattis. August sai jätkuvalt läbi piiluda, aga midagi läbi pista enam ei saanud. See-eest sai teibi peale ja augu sisse kleepida täppe, nööpe ja kolmnurki – vastavalt sellele, mida üks või teine augu kuju poolest meenutas. Sorteerimismängu (ümarad ja kolmnurksed/kandilised paberitükid eraldi) võib ka alguses teha ja siis lõpus uute teadmiste kinnistamiseks üle korrata.

Kel jaksu ja tahtmist oli, sai võtta veel nt plastiliini/soolataina ja sellest väikeseid palle veeretada ning aukude servi ääristada. Samuti on ühe lisatööna võimalik ise augurauaga paberit augustada (täpid kõik pildile) ja augustamisest järele jäänud auklikke paberiribasid kääridega väikesteks aukudeks lõikuda. Need sobivad samuti augu-pilti kaunistama. Kääridega lõikamine on keeruline, aga väga põnev, motoorset ja kognitiivset arengut toetav tegevus.

 Et neid auke ikka oleks ja jaguks :)!


Eelmine
Konnad Eestimaa kevadet trotsimas!
Järgmine
Nostalgiahõnguline

Lisa kommentaar

Email again: