Tegelikult sai kõik alguse juba suvel, kui meid kutsuti Metsaülikooli hommikust kunstilist virgutust tegema. Ja mitte lastele nagu võiks arvata, vaid just täiskasvanutele.

Seekordne Metsaülikool oli üles ehitatud hirmu teemale. Nii ka meie kunstihommikud, kus proovisime läbi kunstilise tegevuse üksteisele väljendada oma hirme. Mängida pimedat ja tumma ning jõuda seeläbi eneseväljenduse või koostööni. Lasime muusikal oma hirme kanda ja vaatamata hirmsana näivale teemale, lustisime kõige selle keskel täiel rinnal.

Sealt edasi tuli kutse Swedpanka teemanädala raames töötuba läbi viia. Nii nagu tellija soov oli, viisime end seekordses töötoas  läbi kunstilise tegevuse muutuste keskkonda. Tunnetasime väliseid ja enda sees toimuvaid muutuseid ning märkasime oma tundeid- mõtteid muutustega seoses. Proovisime leida muutustega toimetulekuks tuge iseendast ja enda ümbert. Töötoa jooksul valmis üks suuremat sorti mandala grupis ja igaühe individuaalne kunstitöö, mis peegeldas autori tundeid  ja reaktsioone muutustele.

Tagasiside järgi nautisid seda nii osalejad, aga loomulikult ka meie ise.

Järgmise virgutusteni!