Haldjapere sai päikest täis!
-
Oh-oh-hoo ja piraki, hakkaski pihta! Uus hooaeg - lausa neljateistkümnes ja veel 1. septembril - see teeb asja eriti pidulikuks.
Sel esimese päeva hommikul tundus, et tööleminek on eriti oodatud ja kerge, lausa lendlev. Teel Haldjaperre tuli umbes sama palju rõõmsaid, elevil ja lendlevaid inimesi vastu - ilmselgelt mitte suunaga Haldjaperre, aga hea meel on tõdeda, et on veel toredaid kohti. Vastutulijate nägudest peegeldus rõõm, et saab kusagile minna ja et on koht, kuhu minna. Haldjaperest toredamat kohta annab muidugi leida, eksole ;).
Esimese loovustunninädala lõpuks oleme ikka teinud väikest statistikat ka, et kes meil siis käib, nt nimedest.
Iga kord moodustub neist mingisugune uus ja huvitav muster. Sel aastal on meil näiteks 2 Pauli ja 3 Ottot. Huvitaval kombel on mõlemad Paulid ühes rühmas ja 2 Ottot teises. Saab mõnusasti kahe lapse poole korraga pöörduda :). Selle tegime ka kohe selgeks, et Ottode rühmas pole mõtet "oot-oot-oot" öelda, tekitab ainult segadust.
Tüdrukutest on meil näiteks 2 Ellit, 2 Säde ja 2 Rahe.
Meil on nädala lõikes tervelt 6 tubli isa, kes lapsega loovustunnis käivad. Nii palju siis statistikast.
Sel esimese päeva hommikul tundus, et tööleminek on eriti oodatud ja kerge, lausa lendlev. Teel Haldjaperre tuli umbes sama palju rõõmsaid, elevil ja lendlevaid inimesi vastu - ilmselgelt mitte suunaga Haldjaperre, aga hea meel on tõdeda, et on veel toredaid kohti. Vastutulijate nägudest peegeldus rõõm, et saab kusagile minna ja et on koht, kuhu minna. Haldjaperest toredamat kohta annab muidugi leida, eksole ;).
Esimese loovustunninädala lõpuks oleme ikka teinud väikest statistikat ka, et kes meil siis käib, nt nimedest.
Iga kord moodustub neist mingisugune uus ja huvitav muster. Sel aastal on meil näiteks 2 Pauli ja 3 Ottot. Huvitaval kombel on mõlemad Paulid ühes rühmas ja 2 Ottot teises. Saab mõnusasti kahe lapse poole korraga pöörduda :). Selle tegime ka kohe selgeks, et Ottode rühmas pole mõtet "oot-oot-oot" öelda, tekitab ainult segadust.
Tüdrukutest on meil näiteks 2 Ellit, 2 Säde ja 2 Rahe.
Meil on nädala lõikes tervelt 6 tubli isa, kes lapsega loovustunnis käivad. Nii palju siis statistikast.
Esimesel korral üritame alustada lihtsalt ja kõigepealt uue asjaga kohaneda. Meil on Haldjaperes uus päike, seetõttu käis ka enamus tegevusi ja juttu selle ümber. Haldjapere uus päike on igas tunnis kohal, et sõpru leida ja ilmub välja iga kord peale nimederingi. Ta tahab nimelt kõigiga, kes kohal sõbraks saada ja sõpruse märgiks korjab kõik pallid kokku. Sõber-sõbra haaval muutub päike muudkui rõõmsamaks ja säravamaks ja sedasama proovisime ise järele meisterdada.
Meisterdamiseks on sul vaja:
Võtsime 2 kokkuklammerdatud sügavamat papptaldrikut. Ühe taldriku sisse olid enne valmis lõiganud mõned väikesed augud. Päris lahti auku ei lõiganud, vaid jätsin väikese paberitükikesega augu külge, et laps saaks ise seda avastada ja vastavalt oma eelistusele kas "kaane" lahti teha või sisse vajutada.
Iga auk nõuab kohe uut tegevust, eks ole - tahaks sinna midagi sisse toppida :).
Meie panime ümmargusi kollaseid herneid, mis olid peidetud kollase üllatusmuna sisse. Sõrmed ja silmad said teha head trenni neid munast välja ja august sisse pistes.
Palle võiks ju olla alati natuke rohkem kui vähem, onju. Me tegime neid samuti juurde. Selleks võtsime kausikesed, salvrätti ja natuke vett. Kõigepeal rebisime salvrätist väikesed paberitükid (kahe käe ja kehapool koostöö) ja kogusime need kausi sisse. Siis lisasime kausi sisse vett. See tegi salvrätist voolimise võimalikuks. Kõigepealt me uurisime märga paberit ja lasime sellest vett välja niriseda ja tilkuda. Seejärel pigistasime kõvasti-kõvasti ühe ja teise käega vett paberist välja. See on hea trenn sõrmelihastele. Lisaks sai
koos lapsega lapse peo sees veeretades sellele natuke rohkem palli kuju anda. Pallikesi sai kokku loendada ja juurde teha ja kõige lõpuks ikka aukudest sisse pista.
Seejärel hakkasime tulevasele päikesele natuke värvi juurde andma. Kõigepealt helekollast. Selleks olid meil seintele pandud pisikesed teibiribad, mida lapsed papptaldrikule kleepisid. Selle harjutuse käigus sai kogu keha tööd - mõni teibiriba oli nii kõrgel, et pidi varvastele upitama ja teine jälle madalamal ning selleks tuli kükitada. Teibi kleepimine on üks raske töö - jääb see ju igale poole kinni ja läheb känkrasse ja mis kõik veel :). See aga ei pidurda indu, mida asjade kokkukorjamise rõõm tavaliselt pakub :).
Järgmises etapis andmine värvi veel rohkem juurde - kliistri ja krepp-paberi abil. Kel veel jaksu jagus, otsis ka kollaseid paberiribasid oma töö peale. Harjutasime ka seda, et arutada lapsega, millal tema isu ja jaks selleks korraks täis on - ikka selleks, et ta õpiks ise oma piire tunnetama.
Suurte (3+) tunnis lõikasime papist ribasid ja kleepisime neid papprõnga ümber. Hiljem värvisime kõik päikseliseks-päikseliseks.
Meisterdamiseks on sul vaja:
- papptaldrikuid (kokku klammerdatud)
- herneid (või ube vms sobivat, mis olemas on) ja võid selle peita nt üllatusmuna sisse
- kauss
- salvrätt
- vesi
- maalriteip
- kliister (tops+lusikas)
- kollane krepp-paber
- (paberiribad)
Võtsime 2 kokkuklammerdatud sügavamat papptaldrikut. Ühe taldriku sisse olid enne valmis lõiganud mõned väikesed augud. Päris lahti auku ei lõiganud, vaid jätsin väikese paberitükikesega augu külge, et laps saaks ise seda avastada ja vastavalt oma eelistusele kas "kaane" lahti teha või sisse vajutada.
Iga auk nõuab kohe uut tegevust, eks ole - tahaks sinna midagi sisse toppida :).
Meie panime ümmargusi kollaseid herneid, mis olid peidetud kollase üllatusmuna sisse. Sõrmed ja silmad said teha head trenni neid munast välja ja august sisse pistes.
Palle võiks ju olla alati natuke rohkem kui vähem, onju. Me tegime neid samuti juurde. Selleks võtsime kausikesed, salvrätti ja natuke vett. Kõigepeal rebisime salvrätist väikesed paberitükid (kahe käe ja kehapool koostöö) ja kogusime need kausi sisse. Siis lisasime kausi sisse vett. See tegi salvrätist voolimise võimalikuks. Kõigepealt me uurisime märga paberit ja lasime sellest vett välja niriseda ja tilkuda. Seejärel pigistasime kõvasti-kõvasti ühe ja teise käega vett paberist välja. See on hea trenn sõrmelihastele. Lisaks sai
koos lapsega lapse peo sees veeretades sellele natuke rohkem palli kuju anda. Pallikesi sai kokku loendada ja juurde teha ja kõige lõpuks ikka aukudest sisse pista.
Seejärel hakkasime tulevasele päikesele natuke värvi juurde andma. Kõigepealt helekollast. Selleks olid meil seintele pandud pisikesed teibiribad, mida lapsed papptaldrikule kleepisid. Selle harjutuse käigus sai kogu keha tööd - mõni teibiriba oli nii kõrgel, et pidi varvastele upitama ja teine jälle madalamal ning selleks tuli kükitada. Teibi kleepimine on üks raske töö - jääb see ju igale poole kinni ja läheb känkrasse ja mis kõik veel :). See aga ei pidurda indu, mida asjade kokkukorjamise rõõm tavaliselt pakub :).
Järgmises etapis andmine värvi veel rohkem juurde - kliistri ja krepp-paberi abil. Kel veel jaksu jagus, otsis ka kollaseid paberiribasid oma töö peale. Harjutasime ka seda, et arutada lapsega, millal tema isu ja jaks selleks korraks täis on - ikka selleks, et ta õpiks ise oma piire tunnetama.
Suurte (3+) tunnis lõikasime papist ribasid ja kleepisime neid papprõnga ümber. Hiljem värvisime kõik päikseliseks-päikseliseks.
Haldjapere sai sel nädalal paksult päikest täis :).
Lisa kommentaar