Meil on kaheteistkümne tegutsemisaasta jooksul välja kujunenud mõned traditsioonid. Enamasti puudutavad need just jõule, emade- ja isadepäev on vähemalt laulude ja mängude osas oma vormi leidnud.

Jõulude juurde on meil aegade algusest näiteks Küünlalaul - see laul aitab meil jõule oodata - iga nädal lisandub 1 küünal ja jõulud jälle sammuke lähemal. Küünlalaul on natuke selline hüpnotiseeriv, kui seda igale lapsele tema nimega eraldi laulda :). Küünal liigub iga salmiga lapse juurest lapse juurde ja laulab just talle. Kõik saavad olla natuke tähtsad :).

Päkapikud käivad meil ka Haldjaperes. Erinevat moodi ja erineval kujul - sel korral olid neist ainult tibatillukesed mütsid Haldjapere pilli sisse jäänud. Sellegipoolest saame me laulda päkapikkudest, tantsida päkapikutantsu, jutustada päkapikulugu kahest päkapikust, mis on vanematel käijatel juba pähe kulunud, aga seda toredam on seda igal aastal esitada.

Meisterdamiseks oli meil teises jõulutunnis jõulukaart ja jõuluehted.
Kaardi valmimise tehnika oli imelihtne - punaste mütsidega päkapikud vihtusid kaardil muudkui tantsu. Kõik sai väga punaseks, ainult mõned mütsitutid jäid pildile näha. Punase värvi kandsime paberile täpitehnikas - pisikesed pulga otsas olevad ümarad svammid aitasid hüpates kaardile täppe jätta. Lisasime veel pisikeste nobedate näppudega sädelust ning lõpuks mütsitutid.

Ehete tegemiseks kasutasime soodast ja maisitärklisest keedetud voolimismassi. See on oma olemuselt küll õrnem kui soolatainas, aga samas väga tore ja pidulik oma lihtsuses. Kel tahtmist, saab ka sädelust ja litreid juurde lisada. Meie kasutasime pitsilist vakstut mustri tegemiseks. See jääb armas. Ehted lõikasime tainast välja piparkoogivormide abil. Tainas ise kuivab õhu käes ca 24-tunniga kenasti ära. Enne tuleb riputamiseks vajalik auk õrnalt ehtele sisse teha.

Taigna retsepti saab näiteks siit:
https://theimaginationtree.com/white-clay-ornaments-tutorial/?fbclid=IwAR1ljtb6rJsaQyqQHUGv2N2jbuOoq2L0yBrw8vQFIeVCVhTx5X8S4d469Y0

Toredat jõuluootust!