Mul on mingi kummaline tõmme auguga/aukudega paberite suhtes. See annab nii palju (lisa)võimalusi ja mis 0-3a vanuses põhiline – kogeda asju kogu kehaga. Ja sensomotoorses arenguetapis, nagu meil Haldjaperes käivad lapsed on, seda just teevadki – uurivad elu meelte ja keha kaudu.

Ühesõnaga, kuigi meil peategelaseks oli seekord tunnis Kollane, tuli see mängu läbi oma sõbra Valge, täpsemalt – läbi aukliku paberi. Auke oli lausa kaks – pane või paber selga, sest käed mahtusid läbi. Või piilu emmet/issit/sõpra läbi aukude. Või tee sellest pallirenn ja mängi pallirallit. Jaa! Kollane tuli esiti külla kollase veereva pallina. Sellega oli tore teha kogu keha kaasa haaravat tasakaalumängu. Vaja läks vanema abi, et hoida paberiservadest kinni ning veeretada selle peal palli nii, et see auku ei kukuks. Pääääris raske ülesanne, eks. Lisaks käivad sel ajal ka visuaalmotoorikat toetavad tegevused – silmadega on ju vaja veeravat palli pidevalt jälgida. Palli ja paberi kombost saab samuti toreda peitusemängu. Saab ka vastavalt vanusele anda ülesandeid – pane, palun, kollane pall kandilisest august sisse (jaa, augud olid erineva kujuga, ümar ja kandiline) jne.

Sealt edasi tulid mängu kunstivahendid. Esialgu rasvakriidid – temaatiliselt kollased. Lisaks olid pooled neist täitsa kandilised ja teine pool ümara otsaga, nagu need augudki paberi sees. Legendi järgi tuli kollane värv paberile valget värvi otsima – koputas ja koputas ning uuris, kas Valge on kodus. Koputamise järel jäid paberile täpid ja kriipsukesed. Seejärel otsustas see Kollane, et vaatamata sellele, et Valget ennast kodus pole, lähen sisse ja kraamin üllatuseks tema toad ära. Oli ju Valgel värvil tulemas sünnipäev – kuidas sa segamini elamises sünnipäeva pead, eks. Kollane koristas kärmelt-kärmelt ja jõudis siia ja sinna ja üldse igale poole paberi peal. Pilt hakkas juba üsna kollast ilmet võtma. Seepeale mõtles sõber Kollane, et peseb põrandad ka puhtaks Valge toas. Valas põrandad kuuma põrandapesupeega korralikult üle ja küüris. „Põrandapesuveeks“ oli meil kliister, mis pipeti abil pildile plörtsatas – kliistriga mängimine teebki ägedat häält, olgu käega või pipetiga. Kuulmismeelele ka midagi.

Kui kliister oli pildile laiali aetud, panime selle peale kuiva, mustrilist köögipaberit – Kollane pani puhtaks pestud põrandale vaibad maha. Kui ennist oli kõik olnud üsna libe ja märg, muutusid asjaolud käe all nüüd üsna kuivaks ja pehmeks. Üle paberimustri oli mõnus käega paitada ja patsustada. Kollane tahtis vaibad veel üle pühkida, mistõttu muutusid need selle tagajärjel ka üsna kollasteks – kasutasime väikeste luudade sarnaseid naljakaid pintsleid, mis kollast värvi paberile laiali ajasid.

Sealt edasi mõtles Kollane värv, et kataks siis juba sünnipäeva laua ka sõbra jaoks ära. Kõigepealt oli tarvis laudlina – leidiski ühe, otse pesumasinast või kuivatist – üllatusmuna sisude sisse olin peitnud kortsus küpsetuspaberit. Üllatusmuna avamine ise nõudis väikest jõupingutust ja siis uutsorti paberit uurimiseks ja puurimiseks. Kortsus ja kareda paberi silusime pildile sirgeks justkui triigiks triikrauaga. Selle peale oli hea laud katta. Kollane mõtles teha sõbrale kuldkollaseid vahvleid. Suure sahmerdamisega olid aga mõned asjad köögis sassi läinud ja vahvlid (lainepapist tükikesed) tuli välja otsida maisimanna seest. Kõige lõpuks tundus kollasele, et just maisimanna ongi ehtena pildilt puudu. Pisikesed sõrmed pudistasid selle ka üle töö laiali – sõrmeotsad said kõdistatud ja kõrvad said uut ja põnevat krabinat kuulatada.

Suuremate laste (3+) tundides arutlesime tunni alguses sisse ja välja magamise üle. Jõudsime järeldusele, et välja puhata, võib aeg-ajalt sisse magada küll. Suurematega arutasime erinevate sünnipäevatraditsioonide üle, igaüks sai ka oma peretraditsioone koos vanemaga pildile kujutada. See annab võimaluse oma pere traditsioonide ja väärtuste üle arutleda ja neid väärtustada.

ML