Kuuseehted nii ja naa

Me oleme juba mitmendat nädalat nii jõululaine, kui veel olla saab. Sel korral jõudsime jõuluehete tegemiseni. On ju viimane aeg kuuske ehtima hakata.

Meil on viieteistkümne tegutsemisaasta jooksul välja kujunenud mõned jõulutraditsioonid.

Jõulude juurde on meil aegade algusest kuulunud näiteks küünlalaul - see laul aitab meil jõule oodata - iga nädal lisandub 1 küünal ja jõulud jälle sammuke lähemal. Küünlalaul on natuke selline hüpnotiseeriv, kui seda igale lapsele tema nimega eraldi laulda :). Küünal liigub iga salmiga lapse juurest lapse juurde ja laulab just talle. Kõik saavad olla natuke tähtsad :). Ja kui meid on palju, siis laulame kõigile korraga, see hüpnotiseerib ka :).

Päkapikud käivad meil ka Haldjaperes. Erinevat moodi ja erineval kujul - sel korral olid neist ainult tibatillukesed mütsid Haldjapere pilli sisse jäänud. Mütsikestega jutustasime päkapikulugu kahest päkapikust, mis on vanematel käijatel juba pähe kulunud, aga seda toredam on seda igal aastal esitada. See on selline hästi tore sõrmemäng.

Ehete tegemiseks kasutasime soolataigen, mida seekord kõik ise tegid ning soodast ja maisitärklisest keedetud voolimismassi. See on oma olemuselt küll õrnem kui soolatainas, aga samas väga tore ja pidulik oma lihtsuses. Kel tahtmist, saab ka sädelust ja litreid juurde lisada. Meie kasutasime pitsilist vakstut mustri tegemiseks. See jääb armas. Ehted lõikasime tainast välja piparkoogivormide abil. Tainas ise kuivab õhu käes ca 24-tunniga kenasti ära. Enne tuleb riputamiseks vajalik auk õrnalt ehtele sisse teha.

Taigna retsepti saab näiteks siit:
https://theimaginationtree.com/white-clay-ornaments-tutorial/?fbclid=IwAR1ljtb6rJsaQyqQHUGv2N2jbuOoq2L0yBrw8vQFIeVCVhTx5X8S4d469Y0

Lisa kommentaar