Alguses loomulikult rääkisime, kes need mardisandid on ja miks nad üldse jooksevad. Siis laulsime mardilaulu, saateks mängisime ise mõnusaid rütmipille.

Laske sisse mardisandid
Mardi küüned külmetavad
Mardi varbad valutavad
Mart on tulnud maada mööda
Läbi pilvede pugenud
Läbi viie vikerkaare
Läbi kuue koidunurga
Läbi seitsme sõelaserva

Mardilaulu sõnad ja viis on muidu siin, kui tunnis hästi meelde ei jäänud: https://www.dropbox.com/sh/vw9fcxem2053h9k/AADVjJl2B280DEKTYfqa3lENa?dl=0

Pärast mardilaulu tegime ühe rullimise laulu ka, kuna meil meisterdamise juures just rullimist vaja läks. Laulus rullisime pilli mööda jalga üles ja alla ja siis veel kahe käe vahel ja mööda selga ja... Kohe palju julgem oli meisterdamisele vastu minna! 

Meisterdamise osas sai kõigepealt põlle alt kausist pimesi midagi välja tõmmata... Midagi värvilist... ja krabisevat... PABER! Paberit sai kortsutada ja rebida ja käristada pikki juppe ja pisikesi tükke ja siis need kõik kausi sisse kokku koguda. Pisikesed näpud olid väga töös. (Ometigi ei karjatanud keegi ära tee mu ajakirja katki! Sai rahus kiskuda ja kakkuda ja tõmmata.)

Kui näpud olid juba piisavalt tööd saanud ning väsima hakkasid, ilmusid platsi värvirullid, millega sai natukene mööda põrandat ja oma jalgu ja muid sobilikke pindasid sõita. Siis tulid mängu ka erinevad pintslid ja mardimask. Maskiga sai igasugu nalja. Sinna taha sai peitu minna ja läbi silma-avade piiluda, emme või issiga (või vanaema või hoidjaga) KUKU!-mängu mängida ja maski ninaaugust näiteks pintsleid läbi pista. Aga maskid olid kõigil nii ühtemoodi ja ilmetud. Otsekohe pidi midagi ette võtma! Siis kargas platsi must värv. Juba teist nädalat järjest laiutab must värv Haldjaperes, aga seekord oli ta oranži maha jätnud. Ju ta ikka teadis, et mardisandid näost mustad ja tahmakarva on. Nüüd sai seda musta värvi pintseldada ja rullida ja ikka nii, et kohe terve mask kaetud saaks. Polegi nii lihtne ülesanne. Nõuab parasjagu kannatlikkust ja vastupidavust. Kes pintslitest ja rullidest tüdis, see sai musta värvi ka kätega laiali ajada. Lõpuks said kõik maskid mardisandilikult mustad. Aga et mask lõbusam tuleks, siis ilmusid uuesti välja värvilise paberi tükikesed ja kolisid musta maski peale trallitama. Veidi värvilist villa veel vuntsideks ja habemeks ja oligi mask valmis.

Suuremad lapsed meisterdasid maske veidi rohkemate detailidega ning musta tooni andsid neil kriidid ja markerid.
Egas’ muud kui esmaspäeval (9. novembril) kommikotid ja õnneanumad valmis.
Marti-marti!