Kõigepealt me muidugi võimlesime endid soojaks - ikka simpel ja sampel ja hurjuhh!

Alustuseks püüdsime kriitidega päikest joonistada, ikka ringi ja ringi tegid kriidid. see oli päris vahva. Seejärel sadas taevast alla HÄSTI PALJU kollaseid palle. Nagu 101 päikest! Neid palle sai kulbiga korvi suunas lüüa, noh, natuke nagu hoki. Või golf. Või kroket. Silmad ja käed said koos tegutseda, nii et päris ära väsisid. Viimaseid palle sai korvi viidud ka kulbi peal tasakaalu hoides.

Siis mõtlesime uue silma-käe koostöö arendamise mängu: sõelusime manna seest herneid ja makarone välja ja kallasime neid kaussi ja tagasi ja sõelusime veel ja vahepeal sorteerisime makarone teise topsi ja siis sõelusime ja kallasime veel. Kõik see oli väga kollane lugu ja olime justkui päikeseotsijad.

Kui ka see mäng hakkas ammendama (vanemate jaoks, mitte laste jaoks), siis tegime VEEL silma-käe koostöö trenni - õngitsesime spagetikulbiga potitäiest veest korke välja. Kollased panime kõrvale, need olid päikese moodi. Seda tegevust sai korrata ja korrata ja kõik oli kole vahvasti märg!

Kes veel jaksas, sai ka ühe päikese pildi maalida, pintsliks kollane pall.

Selline päikeseline nädal oli meil Haldjaperes.