Pesupäev

-
Kevadel on ikka hea aeg suurpuhastusteks. Nii ka meil Haldjaperes. Seepärast võtsime loovustunniski ette pesupäeva.
Alustasime "kuiva trenniga" ehk et mängisime pesupesemist. Tehnikaajastul on isegi natuke naljakas pesupesemist mängida - on ju üsna arhailine võtta kätte ja hakata käsitsi pesu pesema, kui masinad kõike teha suudavad. Õnneks meeldib lastele päris tegevusi ise järele proovida :).

Niisiis seebitasime kõik oma musta pesu, nühkisime seda ning väänasime lõpuks kuivaks. Keerulisemaks läks pesu kuivama panemisega. Tõmbasime pesunöörid üle toa, võtsime pesulõksud ning hakkasime pesu nöörile panema.
Pesulõksud pakuvad pisikestele sõrmedele ja peenmotoorikale
parajasti pusimist. Peale pesu nöörile riputamist hakkasime ise tuulepoisteks ja -tüdrukuteks - puhusime pesu kuivaks.
Seejärel asusime tõsisema pesupesemise- trenni juurde - tõime vee ka mängu. Enne seda võtsime paberi, millele proovisime kõik lõpuks ka jäädvustada. Mõnes mõttes alustasime nagu tagant poolt - vedasime pildile kohe alustuseks pesunöörid, et oleks olemas ja saaks pesu kohe pildile "kuivama panna".
Selleks olid paberi lühemates otstes väikesed sälgud, mille vahele oli  hea nöör kinnitada. Kasutasime värvilist lõnga, mille sikutasime pildi ühest servast teise ja siis jälle esimesse otsa tagasi, kuni pilt oli tihedalt pesunööre täis.



Ja siis vesi. Vahune vesi. Pesu saab ikka puhtamaks, kui vesi on pakult pesuvahendit täis, eks :). Lisasime vette lastešampooni ja seebihelbeid. Eesmärk oli tekitada võimalikult palju vahtu. Tööriistadeks kasutasime piki joogikõrsi ja iseennast - ehk et me puhusime ja puhusime. Tegime suulihastele ja kõnemotoorikale häid harjutusi. Vahele oli hea vahuga mängida, mulle katki torgata, mulle katsuda, puhuda jne. Peale kõrsi kasutasime ka švammi.
Sellega on hea vett välja pigistada, nii saab vaht saab veel tugevam. Kasutasime pigistamistehnikat ka vahuvee ümbertõstmiseks - suuremast pesukausist igaüks enda väikese kausi sisse. Lisasime veel seebihelbeid, mis käed ja vee esiti libedaks tegid ning lõpuks palju tihket vahtu tekitasid. Alles seejärel hakkas vaht ka pildile kolima. Aga mitte niisama. Paberile oli tekkinud selleks ajaks ka talvekülmast päästetud värvitükk. Seda oli põnev vahu alla peita ja sellega vahu sees mängida. Selle tulemusel muutus pilt aina värvivahusemaks.

Kõige lõpuks otsisime oma puhtaks saanud pesu kausi põhjast, väänasime selle välja ja riputasime pildile.
Kõik sai väga puhtaks.
Järgmisena võiks ette võtte aknapesu :).

Eelmine
Lilleline tund
Järgmine
Emadepäevahõnguline

Lisa kommentaar

Email again: