Pärast hääle lahtilaulmist olime valmis veidi sooja tegema. Jalutasime metsas ja uurisime, et mis seal leida võib. Avastasime suured kuused, väikesed putukad, nuusutasime metsa lõhna. Siis kuulatasime erinevaid hääli ja kuulsime mingit krabinat. Võsast hüppas välja jänes ja muudkui hüppas ja hüppas. Vahepeal pesi käppadega oma nägu. Jänes pani plehku, kui maa hakkas müdisema ja välja ilmus karu. Karu oli küll veidi laisk ja väsinud. Samblas krooksus konnake ja sibasid putukad aga kui välja ilmus hunt siis pistsime küll ruttu punuma.

Pärast sellist metsa-aeroobikat istusime maha ja otsustasime marju korjata. Iga laps leidis oma mätta ja sai kastanikoore sisse jõhvikaid korjata. Täitsa hapu oli, aga kasulik. Ja ega marjadest ei piisanud. Kui juba metsa tulla, siis leidus seal ju nii palju värvilisi lehti. Korjasime ka neid ja noppisime sõnajala lehtede küljest väiksemaid tükikesi.

Lehed olid ka kausis ning aeg teha kunsti. Plaan oli panna oma metsaskäimise muljed paberile. Asusime trükkima sõnajalalehtedega oma värvilisi puid. Selleks sai svammiga lehetrükki teha. Punased, kollased ja pruunid puud. Lisaks puupulgaga trükitud kastanid.  

Värviliste lehtede liimimiseks tõstsime lusikaga paberile kliistrit ja asetasime lehed liimi peale. Vägev värvide möll. Kas midagi oli veel puudu? No okei, lisasime mõned putukad ka. Selleks tegime mõned musta värvi täpid paberile ja tõmbasime tikuga neile jalad ka. Veidi suuremad lapsed said noa ja haamriga puuoksa pooleks lüüa, et siis pildile mõned tummisemad puutüved tekitada  Nüüd sai pilt valmis. Meie oma väikesed puud. Küll lõhnas hästi- sügise järele.