Alustasime põrandal, kasutasime joonistusvahendina kandilisi ja tilgakujulisi vahakriite. Kriitide võtmiseks sai lastele anda ülesandeid: nt, too, palun, punane kriit! Ega seda ju täpselt teadma ei pidanud, milline see punane just on, aga vanema abil värvile kas kinnitust või vastupidi saades, saavadki ju värvid ka pikapeale selgeks.
Proovisime teha põrandale nii suuri liigutusi, kui võimalik - enda ümber, ees ja selja taga, üleval ja all, ühe, teise ja mõlema käega korraga. Kui laps lubas ja oli nõus paberil enda modelliks olema, siis sa vanem paberile teha lapse piirjooned. See andis samuti võimaluse suurte liigutustega põrandal joonistada - annab ikka upitada ennast, et oma kehale pildil nt silmad teha või suu ja siis otsida, kus on hoopis varbad ja siis juuksed, kõrvad, nina.