Esmalt imetlesime küünlaleeki. See täitsa aitas juba - tegi südame soojaks ja puges hinge. 

Siis aga proovisime teha endale küünla, mille saaks ohutult kasvõi voodi kõrvale panna.

Valge lumine paber ja valge küünal - kokku saab salapilt. Proovisime eelmise tunni lumememmme joonistada - suured pallid, väiksed pallid... Proovisime jutte tõmmata - pikki, lühikesi. Proovisime kiiresti ja aeglaselt. Vahepeal potsatas pildile punane rasvakriit. Suuremate lastega tegime alustuseks soojenduseks sõbra seljale joonistamist - püüdsime joonistuse abil teha sõbrale kingitusi, aga sõber pidi selle ära arvama. Edasi tegime sõbrale küünlaga salasõnumiga väikese kaardi ja kinkisime selle kellelegi oma rühmast.

Kui kriipsud, jutid, lumememmed tehtud, hakkasime neid kõiki pildilt üles otsima. Sinine vedel värv ja pipett. Väga mõnus pigistamisharjutus näppudele. Tegime ikka nii palju kui keegi jõudis ja kui enam ei jõudnud, valasime nagu sulavee pildile ja ajasime pintsliga laiali. Täitsa toredad pildid tulid paberi pealt välja.

Järgmiseks hakkasime küünalt tegema. Kasutasime uut paberit ja mängisime värvide mängu. Võtsime sinise ja võtsime punase (täpselt nagu punane kriit ja sinine vedel värv) ja hakkasime keerutama ja segama. Nii avastasime, mis juhtub kahe värvi koosmöllamisest. Värvisime küünalt pintsliga. Kuna värvi sai palju, joonistasime värvi peale veel pulgaga mustreid. 

Kes jõudis, süütas küünla põlema. Selleks saime veel uue paberi - seekord küünlaleegi kujulise. Ja jällegi mängisime värvimängu - seekord tuli punasele värvile külla kollane ja hakkasid möllama. Kokku sai....:)
Mõni siidipaberist rebitud küünlaleek ja kokku sai südantsoojendav küünlapilt:)

Ühe poisi südant me siiski veel üles sulatada ei suutnud. Aga ta ema lubas sellega tegeleda:):):)

Päris suurte tunnis kaunistasime veel värvilise vaha ja küünlaglittriga päris küünalt. Tegime täppe, triipe, lilli, printsesse. Imelised!

Ilusat küünlakuud!