Sügisene härmatis ja tagurpidi mets

Talv hakkab juba tasapisi sügisesse sisse murdma ja nii mõnelgi hommikul on maa härmatisest valge olnud. Meiegi püüdsime sügisest härmatist veel viimaste mahalangenud sügislehtede alt märgata.

Kõigepealt leidsime väikesed külmetavad draakonid, kellele hakkasime paberile liuvälja ehitama. Ikka kliistriga. Kui kõik oli ilusasti kliistrine ja draakon piisavalt liugu lasknud, lisasime kliistri sisse mõned puud või mäed või vulkaanid - kes kuidas neid nägi. Seejärel tuli maha härmatis - krepp-paberist, mida sai tükkideks rebida ja seejärel igale poole kliistri sisse panna. Küll sai talvine pilt! Aga oota - meil ju siiski veel sügis! Mõni tund tagasi harjutasime pipetiga vedeliku võtmist ja tilgutamist. Nüüd oli paras koht veel harjutada. Tilgutasime härmatise sisse sügislehtede värve - punast ja kollast, mis kokku andsid toreda oranži. Lisasime veel rohelist ja saime pruuni. Nüüd nägi maastik välja täpselt nagu õues. Ja draakon ei pidanud ka enam härmanud maa pea külmetama.

Suuremad lapsed tegid tagurpidi sügisese metsa pilti. Kujutasime ette, et lebame selili metsas ja püüdsime mõelda, kuidas need värvilised puuvõrad meie peade kohal välja võiks näha. Ja siis panime need paberile. Kasutasime selleks musti markereid ja brokkolit, millega sai vahvad puuvõrad tupsutada. Mõni laps jõudis teha koguni kõigi nelja aastaaja tagurpidi metsa pildid!

Lisa kommentaar