Lehetund oli nagu sügisene peituse mäng. Lehed peidus, meie lehe taga peidus. Esmalt olidki lehed peidetud suure kanga peale lae alla, kus nad vaikselt pikutasid. Ajasime nad üles - kõditasime, patsutasime ja lõpuks patsutasime nad alla. No oli alles lehesadu.

Edasi peitsid lehed ennast paberi alla. Paitasime ja patsutasime paberit, et peidus olevad lehed üles leida. Kui nüüd paitamisel appi võtta pastellid/kriidid, siis leidsime lehed, millede jäljed tekkisid paberile, kohe üles. 

Mängisime pisematega ka peitust ja laulsime lehekesega laulu: Pane oma leheke...

Lõpuks koristasime kõik ära. Korjasime oma kaussi ja juhendaja kaussi. Alles jätsime paar lehte.

Edasi hakkasime ise lehti peitma - värvi alla. Seekord oli lõuendiks leht. Järjekst tulid aluse peal või otse lehe peale kollane-punane (avastasime ka oranži)-roheline värvid.

Kui värvilised lehed olid nüüd ka värvisemad, siis peitsime need lehed valge kokku murtud paberi vahele. Jälle paitasime, patsutasime. Siis hakkasime taas otsima. Kuna enamusel oli lehevars paberi vahelt hästi näha, siis avasime paberi ja tõmbasime varrest lehe ära. Ohsaa, mis sellest peitusemängust tekkis - värviline lehekese jälg paberile. Tegime seda mtmeid kordi. 

Kes veel jaksas, tegi ka viimase peitusemängu. Selleks sai iga laps ühe karbi. Sinna sisse pani ta ühe valge paberi. Siis lisaks paar kastanit. Ja siis hakkas juhendaja lisama värve. Alguses lapsed uudistasid, kuidas kastanid värvi sees veeresid. Siis panime kaaned peale ja hakkasime raputama. See oli nagu kastanite veeremise maraton suure lärmi saatel. Ja kui nüüd vahepeal sai piilutud, mis seal karbis toimus, siis seal oli imeline SÜGIS.

Suuremad lapsed kasutasid kaasa võetud lehti šablooniks, et joonistada paberile leheke, mille pärast värvisime ära. Iga laps tegi oma unistuste värvi lehed. Kui lehed värvitud ja lehe piirjooned üle tõmmatud, kasutasime kriiti/pastelli, et libistada üle paberi ja nii värvida ära taust. Igaüks nokitses oma pildi kallal nii kaua kui jaksas. Seekord kasutasime paberi aluseks molbertit. Tunni lõpus rullisime leheroose:) Põhimõtteliselt nagu rullbiskviit, aga lehtedest. Tõeliselt kaunid roosikesed, mis ära ei närtsi. Kasutage veel aega ja rullige endile ka üks mõnus vaasitäis!