Alustuseks oli vaja taigent. Selleks tõstsime suurest kausist lusikatega väiksemasse kaussi mulda. Katsusime mulla tekstuuri, mõnulesime näpud mullas. Siis peitsime ühe kõva kivi mulla sisse. Ja otsisime jälle üles. Peitsime ja otsisime... niikaua kuni ära tüdinesime. Edasi tõstsime suuremast anumast lusika või pipetiga vett vitamiinitopsi, mille kaas oli augustatud. Kui kõik tõstetud, panime kaane peale ja raputasime vee nagu läbi sõela mulla peale. Nüüd hakkasime segama. Lisasime veel törtsuke kliistrit ja muudkui segasime. 

Kui segu valmis panime paberi peale 2 ümmargust muffinivormi (paberist ketast), mille sisse tõstsime "taigna". Vajutasime kenasti kõik tihedaks. Seesama kõva kivi, mis enne mulla sees peitust mängis, hakkas nüüd hoopis külaliseks. Panime talle törtsu värvi selga ning nii ta käis mööda paberit ühe muffini juurest teise juurde ja soovis ampsukest igast muffinist. Paber värvis vahvalt värviliseks ning lõpuks olid osad muffinid poolenisti ära söödud:)

Kõige lõpuks püüdsime aga ikkagi olemasolevatele koogikestele kaunistusi ka peale panna. Selleks kasutasime roosiõisi. Kui need peo sisse peita ja siis õrnalt käte vahel hõõruda, tuleb esile vahva heli, nagu krudin. Raputasime õied muffini peale ning kõige lõpuks lisasime ka värvilist sädelevat glasuuri.

Nüüd me siis siin Haldjaperes muudkui mugime vaikselt neid imetabaseid šokolaadimuffineid. Palju õnne meile ja aitäh, armsad pisikesed haldjaperelased meid muffinitega kostitamast:)