Sirutasime laulu saatel - ikka pikaks-pikaks ja siis vajusime jälle lössi. Nii mitu korda, kuni keha mõnusalt soe ja pea selge. Seejärel algas mäng kastitäie herneste ja teise kasti mannaga. Nii herneid kui ka mannat sai katsuda ja pihust pihku poetada ja tunnetada nii käte, jalgade kui ka kogu kehaga. Muidugi sai mõlemat ka endale kaussi kühveldada. Siis sai herneid manna seest välja sorteerida. Kus said alles näpud tööd! Herneid sai kallata mööda toru jooksma ja kõige lõbusam tundus veel herneste manna seest välja sõelumine. Nii herneid kui ka mannat lendas kahte lehte ja lõbu oli laialt.

Kui herne- ja mannakasti lõpuks ära panna sai, pistsime mõned herned minigrip kilekotti ja kühveldasime neile peale veidi kliistrit. Herned libisesid kotis kliistri sees siia ja sinna, täpselt nagu väikesed näpud lükkasid. Lisasime veidi kollast ja herned muutusid kui pisikesteks Haldjapere Päikesteks. Panime sinist värvi ka juurde ning siis hakkasid hoopis müstilised asjad toimuma. Gripp kõvasti kinni, hakkasid sinine ja kollane värv koos uusi toone moodustama. Koti peale sai näpuga vagusid vedada ja herneid siia-sinna liigutada. Kõige suurem hämmastus nii mõnelgi pisikesel meisterdajal tekkis aga hoopis sellest, et käed ei saanudki värviseks, patsuta seda värvi palju tahad. Emmed olid loomulikult väga rõõmsad - lapsi puhtaks pesema ei pidanudki :)

Suuremate lastega võtsime hernestele ja mannala seltsiks kruupe, riisi, makarone, ube ja tegime vahvaid mosaiikpilte. Puha raami sisse. Harjutasime liimi kandmist pinnale ja mustri moodustamist. Või pildi, kuidas keegi.

Ja selle koristamisega... Noh, Haldjapere Kreete igatahes sai koristada küll. Kohe nii, et kodus eesootav kevadine suurpuhastus tundub kui lust ja lillepidu.