Alustuseks, nagu ikka, mängisime Haldjapere suure päikesega, vaatasime kõik päikese augud üle, pistsime neisse kollaseid palle sisse ja jätsime hästi meelde, milline see päike täpselt on. Siis mängisime veel ühe päikesega - see oli pehme nagu padi ja iga laps sai päikest kõvasti-kõvasti kallistada.

Päikese tegemiseks korjasime kõigepealt suurest hernekastist mõned herned. (Ja kes veel eelmisel nädalal hernestega mängimisest isu täis ei saanud, need said teise võimaluse.) Herneid hakkasime pistma läbi papptaldrikusse tehtud sälkude - näpuga sai sälkudest augud uuristada ja siis herneid sisse pista. Ikka lups! ja vups! ja peenmotoorika ning silma-käe koostöö muudkui arenes.

Kui sellest tegevusest isu täis sai, siis panime papptaldriku serva peale kollast liimi ja kleepisime selle aluse külge. Kes tahtis, pistis päikesele veel mõned herned kõhtu. Aga meie päike polnud ju veel üldse kollane! Kollaseks tegime päikese krepp-paberi ja salvrättidega, mida rebisime ja kliistriga päikese peale kinnitasime. Mõned salvrätitükid veeretasime ka pallikesteks, et päikesele reljeefsust anda.

Lõpuks tegime päikesele kollasest paberist kiired ka. Iga laps sai ise mõelda kuhu ja kuidas need kiired kinnitada.

Suuremad lapsed tegid veidi keerulisema päikese. Kõigepealt joonistasid kausside ja topside abil 2 ringi papile ja siis lõikasid välja ketta, millest sai päikese keha. See ülesanne kõlab kirja pannes palju lihtsamalt, kui lõigates :) Välja lõigata tuli ka päikese kiired, see oli veidi lihtsam ülesanne. Kiiri sai teha nii pikki kui lühikesi, pakse kui peenikesi. Lõpuks sai kiired päikese külge paigutada ja kõik kollaseks värvida või hoopis paberiga katta. Riputusnöör ka külge ja saigi päike valmis.

NIII palju päikest pole Haldjaperes ammu olnud!