Emadepäev, vol2

-
Emadepäeva-nädalal jätkasime kingitöötoa ja ettevalmistustega tähtsaks päevaks.
Tuletasime tunni alguses meelde traditsioonilise emade(isade)päeva laulu, mida Haldjaperes ikka ja jälle laulame, aga seekord terve orkestriga. Iga laps sai valida omale pillikastist pilli, mida laulu saateks mängida. Saime tuttavaks mõistetega kiire ja aeglane ja proovisime need ka pillimängu sisse panna. Seejärel asusime emadepäevaks kaarte meisterdama. Selleks oli hästi lihtne trükitehnika-meetod. Võtsime aluseks ruudumustrilise linoleumi, mis andis võimaluse rääkida kujust ja kujundist – ruut, nelinurk, kandiline. Proovisime sõrmega järge ajada mööda ruudu piirjoont, et uus teadmine ka kogemuse kaudu kinnistuks. Järgmisena võtsime natuke värvi ja pintsli ning proovisime ühe ruudu ära värvida. Seejärel tegime vatitikuga peaaegu vastupidist ehk et joonistasime sellega värvi peale ja korjasime sedasi värvi kokku. Kui selle peale paber panna ja õrnalt patsutada, saab sellest vahva trükitehnikas pildi, mida omakorda hea kasutada kaartide tegemiseks. Tõmmise võib võtta nii otse kaardile, kui ka õhemale paberile ja seda siis kartongist kaardi põhjale kleepida kliistri või päris liimiga. Kaardid asetasime kuivama, et tunni lõpus saaks kohe kaasa võtta ja pühapäeval kinkida.

Edasi hakkasime emmedele-vanaemadele kingiks käevõrusid tegema. Kristi leidis internetiavarustest toreda õpetuse, mis õpetab jäätisepulkadest käevõrusid tegema. Pistad aga laiad pulgad vette ja lased keeda kuni need pehmenevad ja alluvad erinevatele jõuvõtetele :). Ehk et kui pulk on pehmeks keenud tuleb see kaardu keerata mõnda ümarasse vormi (mõni kitsam purk või klaas). Kui pulk on saanud täiesti ära kuivada sellises olekus, siis ta enam kuju ei muuda - ongi käevõru toorik valmis. Siis tulid mängu igasugu toredad riisipaberist iluteibid, mida sai nii rebida kui ka kääridega lõigata. Viimane on meil üldse väga popiks saanud :) ja mõni laps lõikaks hea meelega terve tunni.
Teibiribadega saime katta käevõru kas risti- või pikkupidi või tükkhaaval. Lisaks sai käevõrule või selle siseküljele viltpliiatsiga kirjutada salasõnumeid emmele.

Et see kõik toreda komplekti moodustaks – ilumeelt ja esteetilisust ja kombeid saab ju maast madalast harjutada – pakkisime kingi ära. Mõnes tunnis jõudsime teha tapeedist kinkekoti, mille servad esialgu augustasime ja seejärel plastiknõela ja nööriga kokku õmblesime. Silma ja käsi said tihedat koostööd teha. Kui kinkekott ajagraafikusse ei mahtunud, valisime imeilusate krabisevate siidipaberite hulgast omale sobiva ja keerasime käevõru selle sisse. Paberi kinnitasime teipidega või suurema abil nööriga.

Mõnes tunnis tegime ka kalkast lilli vaasi, mis eelmisel nädalal valmisid.
Palju pisikesi meisterdamisi, mis kokku ühe terviku – emadepäevakingi – moodustavad.

Ilusat tähtsat päeva kõigile emadele!


Eelmine
Kingitus emmele!
Järgmine
Kust tuleb tolm ja kuhu kaob huvi :)

Lisa kommentaar

Email again: