Sel nädalal oli loovustundide peategelaseks foolium. See pakub materjalina uut ja huvitavat sensoorset kogemust – see krabiseb, läigib, kortsub, on kergesti rebitav. Seda värviga katta on veidike teistmoodi kogemus kui paberit katta. Foolium on oluliselt õrnem, sellega peab olema ettevaatlikum ja tundlikum.

Foolimi alla ja sisse pakitud asjad pakuvad sõrmedele tööd ning kompimismeelele trenni. Lõpuks tekkis sellest omamoodi ruumiline pilt. Ruumilise pildi tekitamiseks vajaminevad asjad (kadunud (ja leitud) pusletükid, üksikud klotsid, oad, merekarbid, pabernöör jne) olidki fooliumi sisse peidetud. Need omakorda suurde kasti, mille seest sai fooliumipakikesi kätte ainult käsikaudu suurtest aukudes kombates.

Pärast oli parasjagu pusimist, et fooliumi seest peidetud asi kätte saada. Nii tore, kogu aeg sai üllatuda. Pakkimisest ülejäänud fooliumist sai omakorda teha palle ja ussikesi.

Kui asjad olid tugevamale paberile kleebitud ja fooliumiga kaetud (nagu võileib), otsisime veel hästi õrna teipi, mille oli ruumi seinetele, riiulitele jne ära peitnud - vaja oli ainult natuke sikutada ja siis fooliumipildile kleepida. Eesmärk oli teibist teha muster, sest peale teipimist asusime pilti värviga katma. Peale värvimist oli jälle põnev teipi selle alt otsida ja otsapidi pildilt lahti sikutada. Järgi jäi fooliumi-muster.

Suurematega katsetasime seda, et joonistasime papile ette, mida tahaks fooliumi alla kujutada. Seejärel võtsime kuuma liimi ja joonistasime sama pildi kuuma liimiga. Peale seda liimisime PVAga peale kihi fooliumi ning vajutasime selle hästi õrnalt oma pildi peale. Katsime fooliumi akrüülpliiatsitega.