Savine loovustund — Haldjapere

Enamasti tekitab savi väikestes maailmaavastajates hetkega huvi ja tahtmist seda uurida. Savi on ses osas väga põnev materjal, et iga kord kui savi mudida, tirida, vajutada, pigistada, sikutada, kukutada, veeretada, rullida...., siis savi vastab. See on nagu dialoog. Savil ei ole kunagi ükskõik (savi :)), mida sa temaga teed. Õnneks on savi väga lepik, kui sa temaga midagi muud peale uurimise ja puurimise ei tee. On selline hea maailma avastamise materjal, mis pakub nii meeltele kui ka motoorikale, loovusest rääkimata.

Savi uurides küsisime, mida me selle kohta märkame - lõhn, värv, temperatuur, tekstuur, isegi savi hääle kohta saab küsida. Mida käed saviga teha tahavad?

Enamasti tahtsid väikesed käed savikäntsakast väiksemaid tükke tegema hakata. Sellest võib tekitada juba savi-matemaatika, eks. Loendada, mitu savitükki on kokku, reastada väiksemast suuremani, võrrelda, milline tükk on suurem-väiksem, raskem-kergem.

Väikestest tükkidest saab omakorda jälle suuremaid moodustada.

Savi pakub väikestele sõrmedele trenni tegemiseks palju võimalusi (joonistamise, kirjutamise eelharjutus). Lisaks sõrmedega savi väiksemaks rebimisele/tükeldamisele saab savitükkidele anda erinevat kuju – teha see palliks, ussiks, teoks, kaneelisaiaks, koorega ja kooreta keedumunaks :) jne. Vajutada või rullida lapikuks koogiks, teha selle sisse mustreid, nii et savitükk näeb välja kui sajanditevanune fossiil. Saviga saab harjutada ka lõikamist – väikese mängunoaga või

vormidega.

Kokkuvõttes pakub savi palju sensooreid kogemusi, mis väikestel avastajatel marjaks ära kuluvad. See toetab peen ja üldmotoorika arengut ja KESKENDUMIST.

Savi abil saab lugusid välja mõelda ja jutustada, see toetab keskendumisvõimet, uudishimu, fantaasiat, loomingulisust – kokkuvõttes loomulikku arengut ja lapse sellekohaseid vajadusi.

Suuremate laste (3-5a) tunnis lasi savi laste fantaasial möllata - emmedel-issidel jäi üle see kinni püüda ja paberile kirja panna.

Lisa kommentaar