Hooaeg sai hoo sisse ja üsna kindlalt võin väita, et mesiniku pisik on igas pisikeses Haldjapere lapses olemas.

Ja see mee lõhn - see jõudis igasse ninasõõrmesse:)

Alustasime tundi nagu tavaliselt - et kõik saaks tuttavaks ja käed soojaks. Mesilased lendasid "kindermuna" näol kohe tunni alguses lastele peopessa ja püüdsid sumisedes erinevaid kehaosasid tabada. Püüdsime oma imepisikeste näppudega mesilase seljas olevaid musti triipe tabada:) Kui selgus, et mesilase kõht on tühi, hakkasid pisikesed mesinikud neid toitma. Enne sorteerisid makaronide seest kollased herned välja ja siis panid mesilase suhu. Mesilane pistis suu kinni ja muna raputades laulis kõrisedes tänulaulu. Kui kõht jäi tühjaks, avas ta uuesti suu:)
Sorteerimine aitab arendada tähelepanuvõimet, näpuosavust ning eristada erinevaid kujusid,värve jne. Sorteerimise/eristamise teeb keerukamaks see, et tegemist oli ühte värvi (kollane) materjalidega. Lisaks areneb ka sõnavara (toidunimed, omadussõnad, kirjeldavad sõnad, jne). 
Tunni kõige pisematega võtsid emad väikese koguse makaroni-herne segu peopesale proovisid sealt ümmargusi herneid eristada. Kui herned leitud, tegime muna lahti ja nüüd said lapsed herned topsi panna. Päris pisikestega on jõukohane, kui antud sorteerimise ülesanne on jagatud osadeks - kõigepealt sorteerivad välja ja siis teise ülesandena alles panevad muna sisse.

Kui mesimummudel sai kõht täis, hakkasid mesimummud süüa koju viima. Selleks võtsime vahedeks jaotatud väikese plastikkarbi, mis meenutas mesilaste kodu ehk kärgesid ja tõstsime näppudega sinna makaronid. Ülesannet võib keerulisemaks muuta, kui anda ülesanne, tõsta igasse vahesse N: 5 makaroni.

Järgmiseks hakkasid mesilased koju värvilist õietolmu (pehmed karvased pallikesed) tooma. Selleks võtsime appi ise valmistatud pintsetid (2 jäätisepulka, eriti head on laiad pulgad. Nende vahele panime tükikese svammi ja ühendasime 2 pulka omavahel kummiga). Lapsed said taas harjutada sõrmede motoorikat, lisaks silma ja käe koostööd, püüdes palle pintseti vahele saada ja siis mesitarusse (plastikkarpi) tõsta.

Suurematele lastele olime ette valmistanud keerukama ülesande: suurde munakarpi, mis oli mesilastele justkui koduks oli seemneks pandud osadesse aukudesse herned, osadesse makaronid ja osad olid värvitud ära. Ülesanne oli sorteerida herned, makaronid ja nn õietolmututid oma pesadesse. Keerukust lisas asjaolu, et mõnda värvi ei olnud munakarbi peale tehtud, seega pidid lapsed selle värviga midagi ette võtma:) Loomulikult andsid nad sellest, kui mõnda värvi nende alusel polnud, juhendajale kõvahäälselt kohe teada:)
Mõne aja pärast võib sisse tuua ka numbrid, lisades mõne kas värvilise, makaronide või herneste augu juurde numbri, palju teatud asju sinna panna.

Kõige lõpuks lõid mesilased koju kodulõhna - vaha lõhna. Andsime lastele vaharibad (kärjepõhjatükid), mida sai mõnusalt rebida, mudida, peo sisse peita ja lõpuks pallikesi voolida, mille sai omakorda siis kas munakarbi alusele või plastikkarpi panna.

Tunni lõpus püüdisme mesilaste kodu ka pildile jäädvustada. Alaustasime kärgede tegemisest - selleks kasutasime mullikilet, millega alguses ka paugutasime. See arendab lapse tähelepanuvõimet ja keskendumisvõimet. Lisasime mullikilele kollast värvi, paitasime mullilist kilet ja lõpuks patsutasime sellega valgele paberile mullilise kollase mustri. Kasutasime kärje mustri tegemiseks ka vahast kärge. Siis hakkasime mesilasi koju meelitama - kasutasime selleks ümmargusi templeid ja tumedamat kollast värvi. Suuremad lapsed proovisid ise pintsliga mesilast joonistada, just sellisena nagu nad seda mõtlevad (mõnel tuli lausa mesilasparv:)). Lõpuks lisasime pikad ilusad mustad triibud, nagu mesilasel. Ja oligi valmis - kärg, mesilased ja lõhn vahatükkide näol.

Siiamaani on vaha lõhn ninas. Kel nüüd tekib soov sama kogeda, tuleb sammud Haldjaperre seada ja ehk saame mõnda laste tööd lasta teil nuusutada:)