Kõrvitsad

-

Sel nädalal on Haldjapere loovustundide keskmes silma-käe koostöö, oranž värv ja kõrvitsad. Tunni alustuseks uurisime kõrvitsaid. Meil oli väikeseid ümaraid kõrvitsaid ja üks pikk ja kõver kõrvits. Need käisid mööda alguseringi lastel käest kätte - katsusime, kas kõrvits on kerge või raske, ümar või  piklik, kõva või pehme. Lisaks harjutasime jälle asjade edasiandmist ja jagamist. Enamus harjutusi olid stiilis teeme-elu-keerulisemaks-sest-miks-teha-lihtsamalt. Ehk et kõigepealt tõstsime riisi ühest anumast teise. Muidugi mitte lihtsalt riisi, vaid oranži riisi. Ja mitte lihtsalt niisama, vaid läbi lehtri ja sellisesse anumasse, mis oli pealt niidivõrgustikuga kaetud, et ikka keerulisem oleks. Seepärast tuligi käel ja silmal hoolega koostööd teha, et riisiterad edasiseks mänguks vajalikku kohta jõuaksid.

Riis on üldse imeline mänguvahend. Nii värviga kui värvita. Riisiga mängimine lummab peaaegu kõiki vist. Mängu ajal on tükk aega kuulda ainult riisikrabinat.

Riis pakub midagi mitmele meelele. Selle liikumist on lahe jälgida. Seda on põnev katsuda, sõrmede vahelt maha, karpi, kaussi pudistada. Kõrvaga kuulata, mis häält see teeb. Kui tahta, saab riisi ka maitsta ja nuusutada, kuigi me riisile omalt poolt maitset ega lõhna ei. Küll aga hiljem jahule!

Kui riis oli mängu käigus lõpuks vajalikku anumasse jõudnud, läksid selle sisse peitu musta värvi lipsu-makaronid. Viimased nägid välja nagu liblikad või kui tahta siis nagu ämblikud või ka nahkhiired, kui möödunud Halloweeni peale mõelda.

Neid musti makarone oli vaja järgmisena hakata oranži riisi seest üles otsima ja välja nokkima. Seda ei saanud ka niisama lihtsalt teha. Selleks võtsime kasutusele pintsetid ja proovisime jälle hoolega silma-käe koostöös makaronid seal välja korjata. Need hoidsime varuks meisterdamisosani. Riisi-mängu osa sai sellega läbi.

Edasine eesmärk oli meil teha ise kõrvitsaid. Erinevates tundides valmisid need erinevalt.

Teisipäevastes tundides kasutasime selleks (ja suurtega tegime ise)  kõrvitsavärvilist nn pilvemassi – jahust, värvipulbrist ja õlist koosnev mõnus pehme mängumass. Sellega on peaaegu sama hea mängida kui riisiga. Pehme siidjas materjal, mis vastavalt vajadusele muutub jahupalliks või jahupilveks J. Jaa, koristamist on nii riisi kui ka jahuga tükk aega J.
Peale mängimist lisasime jahumassile juurde kliistrit, mida sai kenasti kõrvitsate värvimiseks ära kasutada. Lisaks sai sinna kinni vajutada ka kõik mustad lipsukujulise makaronid ning kõige lõpuks lisada natuke sädelust. Kolmapäevastes tundides kasutasime kõrvitsate tegemiseks soolatainast – kõrvitsavärvilist ja kaneelilõhnalist. Neljapäevastes kombineerisime tehnikaid värvi ja taignaga.

Moel või teisel, tundus, et käed olid kõigil tegemist ja tahtmist täis.

Eelmine
Aina värvi(li)sem
Järgmine
Kõnnin oma kalli issi jälgedes

Lisa kommentaar

Email again: