Sofi ja Jürgen võtsid seekord ette kosmosereisi. Meie lastega tegime reisi kaasa ning saime osa uskumatsust kogemusest.

Öelge mulle, kes ei tahaks sõita kosmosesse? Ja veel koos sõpradega! No just, meie Haldjapere pisikesed meisterdajad olid ka nii julged ja võtsid koos Sofi ja Jürgeniga ette reisi Kosmosesse.

Skafandrid selga, kosmoserakett valmis ja reis võis alata. Esmalt jõudsid lapsed kosmosesse, kus oli pime, pime - must nagu öö. Lapsed värvisid käte/jalgade/pintsliga paberi (millele oli lisatud vaibateip) üleni mustaks. Suurematel lastel sättisime ka pintslihoidu, mis neil tegelikult juba kenasti välja tuleb. Nüüd märkasid lapsed eemal taevas tähevööd - lapsed eemaldasid teibi (pisikestel aitasid vanemad otsa lahti teha ja siis lapsed ise sikutasid teibi ära) ja raputasid kollast sädelusega kaunistatud soola riba peale. Sool on käe vahel mõnus tekstuurne, selline kare - uudistasime ja tunnetasime seda ka lastega. Lõpuks vajutasime kõik raputatud tähekesed kinni ja imetlesime tulemust.

Edasi jõudsid lapsed oma kosmosereisiga päikeseni - suure, ümmarguse, kollaseni (just nagu meie Haldjapere päike, mis iga kord lapsi tervitab). Lapsed said suure ümmarguse valge paberi, mille asetasid töö peale, just sinna, kus nad arvasid päikese olevat. Nüüd hakkasime päikest kollaseks värvima - kasutasime selleks vatitikku. Osad lapsed tõmbasid päikeselt ka kiiri kosmosesse - pikki, pikki. 

Nüüd hakkasid lapsed päikese kivikesi otsima (need olid pisikesed tumekollased/oranžikad läätsed, mis olid jahu sees. Otsisid need välja ja asetasid päikese peale. Pisematel lastel oli ülesannet jõukohasem teha, kui vanem valas väikese koguse oma käe peale.

Kuna Sofil ja Jürgenil tuli mõte, et kuuma päikese peal on hea pannkooke küpsetada, hakkasid lapsed pannkooke tegema. Selleks said nad tüki soolatainast. Väiksemad lapsed jaotasid taina kaheks, suuremad kolmeks/viieks. Siis voolisid, veeretasid, patsutasid, vajutasid, pigistasid nendest pallikesteks pannkoogid ja asetasid need päikese peale küpsema. Kasutasime siia juurde juba tuttavaid liisusalme. Siis püüdsid lapsed pannilabida (kärbsepiitsa) abil pannkooke ümber pöörata. No päris mitmed pannkoogid kadusid musta kosmosesse, mõned kärssasid päikese peal ära, mõni lipsas vist suhu ka:)

Lõpuks jätkus reis ja jõuti kuuni, kus oli näha kuumaastikku, künklikku ja huvitavat. Lapsed segasid endale emme-issi abiga kuumaastiku taina (1 osa soodat, 1 osa soola, 1 osa Fairyt ja vajadusel tilk vett, soovi korral ka värvi), tõstsid selle paberile ja panid mikrolaineahju küpsema. Seal oli näha, kuidas kuumaastik kerkis, kerkis ja siis ühtäkki kokku vajus. Lõpuks proovisid lapsed seda oma kosmosereisi pildi peale panna - no enamusel see ei õnnestunud, sest kuumaastik oli nii kohev ja õrn:) Ülesandes endas on palju häid arendavaid tegevusi koos - suurematel lastel retsepti järgi tegutsemine, tõstmine, segamine, taas tõstmine ja protsessi vaatlemine (siia juurde vanema koomentaarid, mis toimub, jne).
Oligi väsitav ja põnev reis läbi ning kustumatud mälestused talletatud. Suuremad lapsed küpsetasid tunni lõpuks veel ise ka päris pannkooke, lisasid Meemeistrite mett ja Mari tehtud moosi ning sõid isukalt kõik ära.