Lastega koos aitasime keset põrandat tassida suure punutud korvi. Piilusime sinna sisse ja avastasime suure lehehunniku. Aga see lehehunnik hakkas liikuma ja keegi pistis lehtede vahelt nina välja. Korraks oli isegi veidi hirmutav. Aga siis puges sealt välja veidi unine aga väga sõbralik ja pehme siilike, kes sai lastega ruttu sõbraks ning näitas ette, kuidas lehti saab visata ja nendega mängida. Proovisime lehti veidi sorteerida ning otsida erineva suuruse, kuju ja värviga lehti. Siis saime endale kausid ja igaüks korjas sinna sisse endale meisterdamiseks lehti.

Saime endale suured paberid ja natukene kollast ning punast plastiliini. Kollasega tegime pildile päikese ja punastest said väikesed sügise mammud või õunad. Mõnus oli neid näpuga paberi külge vajutada.

Oli aeg võtta kliistrit ning see värvirulliga laiali ajada. Nüüd tegime rohelise värviga muru, tõmmates seda kahvliga laiali. Ja vatist pilvetupsud said ka taevasse. Aga ükski sügis poleks päris ilma vihmata ja seega tilgutasime paberile pipetiga sinist värvi.

Taust oligi valmis ja oli aeg oma ilusad lehed pildile asetada ning liimi külge kinni patsutada. Ühest või kahest sakilise servaga lehest saime teha hoopis siilikesed, liimides neile silmad. Lõpetuseks riivisime veel värvilist kriidipuru, et tekiks eriti sügisese valguse tunne. Nüüd oligi meie sügisene “peitepilt” siilikesed ja lehtedega valmis!

Suuremad põnnid said seekord võtta lehed ja nendest teha erinevaid vahvaid tüüpe ning neile mõelda või joonistada/kirjutada juurde, et kellega tegu, ja nt kuhu nad teel on.