Kõigepealt tegime ise auke maailma juurde. Selleks oli vaja topsi, paberilehte ja pulka. Paber topsi peale, ja muudkui pulgaga augustama. Oli parajat koordinatsiooni nõudev harjutus, aga kui käppa sai, siis ei tahtnud augutegu kuidagi ära lõppeda. Lõpuks sai paberipind nii auguliseks, et mitte kuhugi enam ühtegi auku ei mahtunud. Siis vaatasime oma augud üle ja püüdsime augu portreed joonistada. Kriitidega suure paberi peale. Ikka ringi ja ringi ja ringi, ühe käega ja igaks juhuks teise käega ka. Tulid täitsa aukude moodi!

Siis veeresid platsi puhta augulised rullid, mille sisse püüdsime pulka pista ja seejärel ühte krussis nöörijuppi ka. Pulk oli lihtsam, nöörijupp vahvam ja pusimist oli ikka omajagu, sest ega need augud just ülemäära suured ei olnud. Vahepeal tegime asja lihtsamaks ja vajutasime auke plastiliini sisse. Pulgaga ja näpuga ka. Pulgaga tulid ägedamad augud, näpuga sellised lohu moodi augud. Kui sellest mängust ka küll sai, ilmus platsi suuuuuuur makrone täis kast, mille peale oli toidukile. Toidukile sisse sai mõnusa plaksuva häälega auke teha. Nii sõrmega kui ka pulgaga. Kui augud piisavalt suureks uuristada, siis sai ka makarone kastist välja tõsta. Ja siis läbi väiksemate aukude jälle kasti tagasi pista. Vot see oli ka üks tore mäng. Julgemad proovisid makarone ka omaenda suu-august sisse pista. Emmedele see mõte enamasti siiski ei meeldinud ja nii said emmed mängida mängu "ots lapse suust makaron üles". Noh, et neil ka ikka lõbusam oleks. (Huvitav, issid jätsid enamasti selle mängu vahele.)

Aga tund läks veel põnevamaks ja augud ühe väiksemaks! Kui makaronid olid kõik kasti tagasi pandud, sai hakata pipetiaugust kliistrit sisse imema ja topsi ümber pigistama. Käed olid selle aja peale aukudega mängimisest nii soojad juba, et kõik lapsed said selle raske ülesandega mängleva kergusega hakkama. Kliistrile seltsiks tuli värvipudeli august rohelist värvi ja siis leidsime, augulised munarestid, mille teine pool nägi välja nagu ussike. Ussikesed on ju KÕIGE SUUREMAD AUGUMEISTRID MAAILMAS, seega valmistasime tunni lõpuks ühe vahva ussikese.

Kes ütles, et aukudega mängida ei saa?

Suuremad lapsed (tunnis olid ainult tüdrukud) tegid sel korral uhked seelikud. Harjutasime punumist ja lõpuks oli vaja nii punutud kui ka mitte punutud paelad seelikuks vormida. Jõulupidude ajal on nüüd ilmselt mureta - garderoob preilidel olemas.