Siis tuli tops. Ja teine tops, millele kummid peal. Topsidel sai ka pilli mängida - ühte nagu trummi ja teist nagu... noh "karpi, millele on kummid peale tõmmatud". Natukene eelmise tunni banjo moodi hääle sai kätte.

Kummidega topsi sai suurest hernekastist pisikese lusikaga herneid kühveldada ja siis neid pintsettidega ilma kummideta topsi tõsta. Segadust, krõbinat, kõrinat, plõnnimist, koputamist ja sahmerdamist jätkus päris pikaks ajaks. Siis said lapsed kaks trummiks peaaegu kinniklammerdatud papptaldrikut. Ainult väikene ava oligi jäänud, kust sai herneid trummi sisse sokutada. Kes näppudega, kes pintsettidega. Kui piisavalt herneid trummi kõhus, siis sai trummi lõpuni kinni klammerdada ja seda kaunistama asuda. Suurema rühma lapsed lisasid oma trummidele ka kuljused.

Oli üks väga mürtsuv nädal ja herneid leiab riiulite alt ja radikate vahelt veel ilmselt jõuludeni.