Pillikuu sai otsa ja talv saabus
-
Pillikuu lõpetuseks võtsime ette ühe sahiseva ja riisikrõbiseva loovustunni. Enne veel, aga, pühkisime mängult kõik lumest puhtaks, sest sadas ju sel nädalal alla korralik lumevaip.
Istusime maas või vanema süles ja lugesime lumesaha-liisukat:
Sihh- sahh, sihh-sahh, sahisedes töötab väike lumesahk (2x).
(Laps istub vanema ees põrandal. Kätega tehakse põrandal edasi tagasi liigutusi).
Ajab lume laiali (kätega keskelt laiali põrandal silumine) (2x).
Et ei kukuks pikali (vanem võtab lapse sülle ja teeb uperkuuti kukkumise imiteerimist).
Istusime maas või vanema süles ja lugesime lumesaha-liisukat:
Sihh- sahh, sihh-sahh, sahisedes töötab väike lumesahk (2x).
(Laps istub vanema ees põrandal. Kätega tehakse põrandal edasi tagasi liigutusi).
Ajab lume laiali (kätega keskelt laiali põrandal silumine) (2x).
Et ei kukuks pikali (vanem võtab lapse sülle ja teeb uperkuuti kukkumise imiteerimist).
Seejärel tuletasime meelde Pillimeeste-laulu ja tõime välja riisikastid ja võtsime appi sõrmed-käed, pehmed trummipulgad ja hakkasime riisiorkestrit mängima. Kuulasime riisikrabinat, riisisahinat, panime riisiterad tantsima. Tööriistu tuli muudkui juurde riisiga mängimiseks. Kõigepealt üks koonus, millest sai riisi läbi libistada ja suuremat sorti riisipadukat teha. Lusikaid kasutasime ka lisaks kätele. Ja kõige lõpuks kilekotte. Selliseid, mis käivad hästi pealt kinni ja mis töötavad natuke nagu sahinapillid, kui riisi seal sees raputada.
Ja oi, mis vahva on vaadata, kuidas riis seal sees liigub. Mõned riisiterad tormavad kohe, kribinal-krabinal teise kotiserva, kui kotti raputada, teistel aga võtab see aega. Riisitera liikumise jälgimine on ka natuke meditatiivne, selline zen-harjutus.
Aga nende kottidega sai ka riisi värvida ja paberit värvida ja selle kotiga mängida värvi laialiajamiseks. Lisaks raputamisele ja sahistamisele, me saime seda ka loopida, kõrgele üles ja vanemaga vaheldumisi visata ja püüda. Mängu käigus muutus riis korraks veel valgemaks ja see värvis riisimustriliseks ka natuke värvilist paberit. Seejärel muutus riis punaseks ja värvis selliseks ka paberi, mille peale oli palju muusikat kirjutatud. Värvilised riis ja paberid ootasid oma järjekorda, et saada tugevale paberile, milleks said koonused, millega alguses mängisime. Silitasime ja sahistasime paberi mõnusalt kliistriseks, et asjad sellele kinni jääksid. Rebisime sellele pabereid väiksemateks tükkideks. Kõige lõpuks panime pildile ka riisi , piparkoogivormide ja lusika abil või ka lihtsalt sõrmega pudistades.
Ja oi, mis vahva on vaadata, kuidas riis seal sees liigub. Mõned riisiterad tormavad kohe, kribinal-krabinal teise kotiserva, kui kotti raputada, teistel aga võtab see aega. Riisitera liikumise jälgimine on ka natuke meditatiivne, selline zen-harjutus.
Aga nende kottidega sai ka riisi värvida ja paberit värvida ja selle kotiga mängida värvi laialiajamiseks. Lisaks raputamisele ja sahistamisele, me saime seda ka loopida, kõrgele üles ja vanemaga vaheldumisi visata ja püüda. Mängu käigus muutus riis korraks veel valgemaks ja see värvis riisimustriliseks ka natuke värvilist paberit. Seejärel muutus riis punaseks ja värvis selliseks ka paberi, mille peale oli palju muusikat kirjutatud. Värvilised riis ja paberid ootasid oma järjekorda, et saada tugevale paberile, milleks said koonused, millega alguses mängisime. Silitasime ja sahistasime paberi mõnusalt kliistriseks, et asjad sellele kinni jääksid. Rebisime sellele pabereid väiksemateks tükkideks. Kõige lõpuks panime pildile ka riisi , piparkoogivormide ja lusika abil või ka lihtsalt sõrmega pudistades.
Suuremate tunnis tegime pillikuu lõpetuseks ühe paaniflöödi ja tantsisime ja kivistusime Pillimeeste laulu saatel värvidega ja värvide sees. Selline lustlik värvimöll sai.
Lisa kommentaar