Alustasime sellest, et võtsime ette ajakirjad ja asusime neid lappama, et leida sinist :). Sellest sai kollaažimaterjal. Ajakirju oli erinevast valdkonnast - sinist sai otsida omale sobival teemal (tööriistad, mööbel, sanitaartehnika, inimeseda, loomad, riided jne :)).

See andis võimaluse ka kääridega lõikamist harjutada või rebida - kuidas kellelegi sobis. Kõige selle juures on muidugi abiliseks emmed-issid, pisikesed maailma avastajad ei pea veel teadma või oskama, see-eest saab täiskasvanu lapse tähelepanu suunata.

Kui paigalolemisest oli pausi vaja, oli võimalus võtta oma sinine kauss ja hakata ruumis ringi kõndima. Ikka selleks, et sinist otsida. Sinine oli peitnud end kile alla kasti sisse, kohvrisse, karpi, silindikujulisse karpi, vee sisse, lae alla....

Kui tiirud tehtud, oli aeg asuda kunsti tegemise juurde.

Sinise kausitäie asju panime korraks kõrvale ja võtsime augulise papitüki. Osa auke olid veel läbi torkamata, nii et lapsel oli võimalus täitsa üleni nö töö sisse minna ja kogu oma jõud rakendades auke läbi torgata.

Neist aukudest sai seejärel kõike muud ka proovida läbi torgata. Mahub, ei mahu?

Sinised pikliku otsaga kriidid tahtsid samusti august auki ringi kõndida. Kritseldamise kõrvale proovisime tõmmata kriipse ühe augu juures teise juurde, et toetada loomulikku joonistamise arengut.

Pärast kriidiga kritseldamist tuli  mängu vedel sinine näpuvärv, mida sõrme või pintsliga või miks mitte ka jalaga tööle kanda. Värviga mängimine annab kiire eduelamuse ehk kohe on näha see märk, mille laps jätab, mis omakorda innustab teda veel rohkem märke jätma. Lihtsalt võrdluseks kriitidega, mis on üsna kõvad, samas pakuvad rohkelt vajalikku füüsilist pingutust ja pakuvad motoorikale trenni.

Kõige lõpuks oli vaja kõik sinine, mis tunni alguses korjatud pildile kleepida. Liimina toimis hästi ka vedel värv, aga kus vaja aitasime liimiga kaasa.

Selline sinine värk siis  seekord.