Pärast kuivtrenni oli juba väga julge asuda ise täppe ja triipe tegema. Esialgu liiva sisse. Küll oli teraapiline tegevus. Ja kui sassi läks, sai liiva uuesti siledaks patsutada-raputada ja uusi täppe ja triipe tegema hakata. Liiva sees sai joonistada nii näppude kui ka pulgaga. Lõpetuseks tõstsime lusikaga topsi natuke liiva - nii igaks juhuks. Äkki läheb vaja.

Edasi proovisime täppe ja triipe paberi peale ka meelitada. Kõigepealt vett täis vildikatega, mis lisaks lihtsale triibutamisele ka raputades täppe välja pritsisid! Seejärel proovisime kavaldada - võtsime pipetiga topsist rohelist vett ja tilgutasime seda täpp! ja täpp! paberile. Kui piisavalt sai, siis kallutasime paberit ja täpid voolasid laiali ning moodustasid hoopiski triibud! Täielik mustkunst!

Lõpuks proovisime seda täpi ja triibuvärki värvidega ka. Alguses lisasime paberile ühte värvi täpid. Suuremad lapsed lugesid need kokku (üldse lugesid suuremad lapsed igalpool täppe ja triipe ja kui nad matemaatikat oleks osanud, oleks nad juba miljon kokku saanud küll:) Siis hakkasid lapsed neid kas sõrme või pulgaga paitama - no ja ilmselgelt tuli sellest täpist triip. Lõpuks andsime juurde veel teisigi värve ning pintsli. Kui värveidega oli juba piisavalt möllatud, andsime lastele veel triibumasina ehk kahvli. No kõik sai kohutavalt täpitriibuline ja ütlemata ilus.