Vistel, vastel...

-
Oi, see oli lõhnav ja magus tund:)
Kui on vastlatund, siis on liulaskmine, supi tegeimine ja kuklite söömine. 

Alustasime sellest, et sorteerisime ära herned ja oad. Umbes nagu eraldame terad sõkaldest. Jagasime herned ühte topsi, oad teise topsi. Kõige keerulisem oli ülesannet jagada nii, et järjest panid lapsed üllatusmuna topsi kõik väikesed herned, oad aga suurde jogurtitopsi. Lihtsam oli ülesannet teha nii, et kõigepealt võtsid ette suure jogurtitopsi ja otsisid üles herneste seest kõik oad, mis siis panid suurde topsi. Pärast panid herned väikesesse topsi. Sellega sai toredasti ka herned peitu panna.

Siis hakkasime liugu laskma. kõik herned ja oad läbisegi vuhisesid mööda renni. Suuremate lastega tegime lausa võistlust - kelle uba kõige kaugemale veereb see saab endale tiitli "Vastla Notsu".


Liud lastud, hakkasime suppi keetma. Esmalt supivedelik ehk kliister, mida tõstsime lusikaga. Sinna sisse näpukestega, et taas arendada näppude osavust. Segasime ja keetsime. Herned andsid supile roheka värvi, oad pruunika. Kokku tuli nagu päris:) Aga jube mage oli - lisasime soola ka. Kõik tekstuurid nii toredalt erinevad. Lõpuks mängisime mängu - maitsesime ise ja andsime emmele-issile ka.

Lõpuks asusime kukleid tegema ja sööma. Esmalt veeretasime kuklid jahus valmis ja panime pannile kerkima. Siis hakkasime enda kuklit tegema - tõstsime sisse moosi ja kohupiima-vahukoore kreemi. Peale mütsike ja natuke tuhksuhkrut. Lõpuks imeline amps kuklit:)

Hõissa, vastlad!
Eelmine
Savi, savi, igal pool on savi...
Järgmine
Näpud mullas...

Lisa kommentaar

Email again: