Varakevadine räimepüük
-
Nädal enne Eesti sünnipäeva tundus täpselt paslik aeg võtta loovustundides ette varakevadine (sest seda see talv ju on) räimepüük, et järgmisel nädalal oleks midagi leiva peale panna. Kasutasime selleks mängukalu ja mänguõngesid, hiljem oma väikeseid käsi. Seeläbi toetasime silma- ja käe koostööd, kahekehapoole koostööd, pakkusime uusi kogemusi meeltele.
Alustuseks tekitasime keset tuba väikese sinise mere, millest magnetõngega valgeid ja musti kalakesi püüda. Siin oli hea silmaga jälgida, kuhupoole käe sirutama peaks, et õnge otsast kala kätte saada. Kalu sai peitu panna, sõrme otsa pista, värvi järgi sorteerida, kokku loendada jne ja siis jälle vette tagasi lasta, et uuesti püüda.
Kui isu kalapüügist täis sai, pistsime kalad ühte auguga kasti ehk et jälle pidi silmaga hästi vaatama, kuhu käega see kala pista.
Edasi tulid ühekaupa mängu kausitäied erineva sisuga. Esimeses kausis oli siniseks värvitud tarretis, mille sees olid tarretunud marmorkuulid. Ülesandeks oli viimased tarretise seest kätte saada, et veerevate kuulidega pildil värvi laiali ajada. Ega see käega püüdmine liiga lihtne ka olnud - kausid olid toidukilega kiletatud ning "õngitsemiseks" olid kiles ainult väikesed pilud, kust käsi sisse pista. Läbi kile sai piiluda, kus on see kuul, mida just tahaks kätte saada, aga enamus kuule olid täitsa peidus ehk et otsimisel aitas ainult puutemeel. Tarretis ise oli jahe.
Järgmisena lisandus mängu soe musta värvi kliister, mille seest sai käega õngitseda justnimelt hõbeselgseid räimi (hõbepaberist kalakesed). Kõige lõpuks lisanuds suur kauss sooja vahuveega, mille põhjas olid pisikesed keetmata riisi terad. Küll oli mõnus! Igaüks sai valida oma meelepärase kausi, milelst kraami püüda ja õngitseda.
Suurte laste tunnis (3-5a) lasime end inspireerida seekord Eesti kunstnikust - Navitrollast. Lasime loomingu ja huumorimeele endas valla ja suunasime pildile. Niiiiii äge!
Lisa kommentaar